Muutus algab kodukohast

Asso Nettan: Kus on palju naisi…

…seal on varsti mehed ka. Jõgevamaad on tabanud demograafiline katastroof. Lugesin Postimehest artiklit eestlaste väljarände kohta ning selgub, et 2012. aastal lahkus Eestist 10 873 inimest, mida on ümmarguselt kaks Jõgeva linna täit inimesi. Professionaalsest huvist ajendatuna vaatasin statistikaameti andmeid Jõgevamaa rahvastiku koosseisu kohta. Ma jahmusin, kirjutab ajalehes Vooremaa Asso Nettan, Jõgeva linna sotsiaaldemokraatide esimees.

Aastaga on maakonnast lahkunud iga teine lähituleviku ema

Vaatasin statistikat soo ja vanuserühma järgi aastatel 2011 ja 2012 – ning pilt oli trööstitu. Seepärast julgen kasutada sellist absoluutset ja kurja sõna nagu katastroof. Aastal 2011 elas Jõgevamaal 5016 naist vanuses 20-39. Aastal 2012 oli samas vanuserühmas 3012 naist. Aastaga oli sünnituseas naiste arv vähenenud 2004 võrra. 20–24-aastaste naiste arv on aastaga vähenenud 1661-lt 831-ni.

See tähendab, et aastaga on maakonnast lahkunud iga teine lähituleviku ema. Ja statistikaameti andmetes ei ole põhjust kahelda.

Majad jäävad tühjaks

Mida tähendab see kogukonnale? See tähendab vaikset väljasuremist. Selline väljarände kiirus sünnitusealiste naiste seas ei taga elanikkonna jätkusuutlikkust. Kui ei sünni lapsi, kes kahekümne aasta pärast teeksid siin tööd ja edendaksid majandust ja ühiskonda, siis pole tulevikus ka neid, kes suudaksid tagada kindlustunde ja heaolu neile, kes praegu tööturul aktiivsed on. Allakäiguspiraalil kukkumine on alanud ning seda ümber pöörata on raske.

Jõgeva lähitulevik on seetõttu sünge. Inimeste vähenemisega jäävad tühjaks terved majad, mille realiseerimisega tuleb tegelema hakata. Kinnisvara hind langeb, mis muudab siinse inimese veel vaesemaks ning pangad ei ole enam nii valmis arendavateks tegevusteks raha andma, sest tagatise väärtus on väike. Omavalitsustes väheneb maksumaksjate arv ning tekib raskusi pakkuda teenuseid olemasoleval tasemel, sest taristu kulud jäävad alles.

Mida teha? Esiteks oleks pidanud tegutsema juba kümme aastat tagasi. Praegu võime olla olukorra positiivseks pööramisega juba hiljaks jäädud. Kindel on see, et linn kuskile ei kao, kuid inimeste arvu vähenemisega kaob linna senine olemus ja võime areneda. Kaob sära. Haldusreform, millega keeldutakse praegu aktiivselt tegelemast, on möödapääsmatu.

Jääb tõenäoliselt kolm omavalitsust

Siseministeeriumi tellitud pendelrändeuuringule tuginedes võib öelda, et siinse maakonna aladele jääb tõenäoliselt kolm omavalitsust: Jõgeva, Põltsamaa ja Peipsi äär. Kui siiani oli Jõgeva linna ja valla ühinemisest rääkimine arusaamatutel põhjustel tabu, siis nüüd on see debatt õnneks natuke elavnenud. Kahjuks on jäädud jällegi pisut hiljaks ning nüüd tuleks lisaks linna ja valla ühinemisele hakata ühise omavalitsuse loomise eesmärgil läbi rääkima ka vähemalt Palamuse ja Pajusi vallaga. Tuleb selgitada välja Jõgeva tagamaa ning seegi, kus peaks tulevikus jooksma omavalitsuse piir. Esimese sammuna ühinemise suunas tuleks fikseerida omavalitsustes koostööpiirkond. Lisaks tuleks tekitada maakondlik haldusjaotuse foorum, et ühtegi praegust omavalitsust ilma tema teadmata ja nõusolekuta ära jagama ei hakataks.

Tartust Jõgevale elama

Teiseks, kuigi kinnisvarahindade langemine pole jõgevalastele soodus, võib see meelitada siia elama inimesi Tartust, kes siia odavalt korteri ostavad ning iga päev Tartusse tööle käima hakkavad. Samuti jääb meil kohti üle lasteaedades, koolides ja huviringides, mille tase Jõgeval on hea. Kuid selleks, et inimene Tartust Jõgevale elama koliks, tuleb kohandada ühistranspordi liikumist sihtrühma nõudmistele vastavaks. Samuti tuleb meie tugevusi turundada ja tekitada “kompvekke” neile, kes juba on hakanud kolimisele mõtlema. Näiteks võiks pakkuda noortele peredele Jõgevale elama asumisel vastutasuks tasuta taristuga varustatud krunti, kuhu nad saaksid oma soovide järgi maja ehitada.

Kolmandaks peab Jõgevamaa ettevõtluse arendamine muutma oma suunda ja eesmärke. Kui näiteks tutvuda Jõgevamaa Koostöökoja või Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse fookusega, siis on see suuresti turismikeskne. Kuid turismi arendamise puhul on üks pidevalt vastu töötav faktor.

Kui kahe rahvaloenduse vahelisel ajal on Jõgevamaalt lahkunud ligikaudu iga viies inimene kas jalad ees või kohvrid käes (vabandan küünilisuse pärast), siis miks peaks tahtma keegi tulla külastama piirkonda, kus kohalikud ise elada ei taha? Seega tuleb ise uskuda sellesse, mida teed, ning küll siis ka teised huvi tundma hakkavad.

Üksnes kaunist loodusest paraku ei piisa. Jõgeva linna ja maakonna demograafilise katastroofi ärahoidmisel on kõige tähtsamad töökohad, seda nii kõrge lisandväärtusega arvutitööde valdkonnas kui ka tootvas tööstuses. Selleks aga tuleb ühiselt tekitada – kas tulevase haldusjaotuse või praeguse maakonna põhiselt – ettevõtlusinkubaator ja tööstuspark, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule ja julgustaks ettevõtteid oma tegevust siia tooma. Tööjõukulu on meil üks madalamaid Eestis. Kuid ka need liigutused tuleb teha esmajärjekorras ja kiiresti, sest praeguse rahvastiku väljarände kiiruse juures ei jää Jõgevale enam piisavalt palju terveid, haritud ja tugeva töökultuuriga inimesi, kes siin tegutsema hakkavates ettevõttes tööle võiksid hakata.

Genialistid laulavad, et “…kus on palju naisi, seal on varsti mehed ka”, kuid viimaste aastatega on sünnituseas naiste arv ligi kaks korda vähenenud ja võib arvata, et siit lahkujaile lähevad järele ka mehed. Kuigi ka meeste arv ei ole meie maakonnas just palju ilusam.

Vooremaa

x
Liitu uudiskirjaga