Muutus algab kodukohast

Kairit Pihlak: Praesaiast koolitoiduni

Kui tihti saate vähem kui ühe euroga kõhu täis nii, et lisaks toiduainetele saab tasutud koka palk ja elekter, mis kulutatud toidu valmis­tamiseks, küsib SDE Rakvere osakonna juht Kairit Pihlak Virumaa Teatajas. Ehk: lõunal kõhu täis saamine sõltub toidu­ainete toiteväärtusest ja rahast, mida kulutada saame. Avaliku sektori käes on väga olulised hoovad kooli- ja lasteaialaste igapäevase menüü kujundamisel. Tasakaalu leidmine toidu tervislikkuse ja hinna vahel on kõva pähkel nii toidu tellijale, toitlustajale kui lapsevanemale. Pähkli puremine on lihtsam, kui osapooled väärtustavad laste tervist ja on valmis sellesse ka vastavalt panustama.

Rakvere linnavalitsuse korraldada on enam kui 2000 kooli- ja lasteaialapse igapäevane toitlustamine, milleks kulutatakse avalikku raha ligi 350 000 eurot. Sellele lisandub veel lastevanemate üle 400 000-eurone osalus. Seni pole toitlustamise hangete korraldamisse kaasatud ei spetsialiste ega esitatud toidu tervislikkusele mingeid nõudeid.

Kui mõni aeg tagasi selle teema volikogus tõstatasin, valitses peamiselt meestest koosnevas seltskonnas arvamus, et see on pseudoteema, ja paistis, et praesai, mida pakutakse lastele lasteaias õhtueineks, maitseb hästi ka mu kolleegidele volikogus.

Õnneks on praeguseks linnavalitsus teemasse põhjalikult süvenenud ning andnud lootust, et peagi algavate Rakvere linna lasteaedade ja koolide toitlustamise hangete korraldamisel pööratakse tähelepanu ka toidu tervislikkusele, kaasates vastavaid spetsialiste.

Olgu öeldud, et küsimus ei ole siinkohal mitte selles, kas mõni toitlustaja toitlustab hästi või halvasti, küsimus on selles, millised on meie huvid, kui lastele toitlustamist tellime.

Söök koolis ja lasteaias moodustab mahuka osa kogu toidust, mida laps vajab kasvamiseks ja terve olemiseks. Pole saladus, et paljude laste jaoks on see ainuke soe toit päevas. Toitumine on oluline faktor ka õppimise juures, sest mineraalainete ja vitamiinide defitsiit mõjutab negatiivselt ajufunktsioone. Lasteasutuste toitlustuse korraldamisel on siiski võimalik üht-teist ära teha, et söök oleks toitev ja täisväärtuslik, mitte lihtsalt kalorite poolest optimeeritud.

Oleme harjunud rääkima põhikoolilaste tasuta koolitoidust, mida riiklikus mõttes pole tegelikult olemas. Tasuta koolitoidu asemel kehtib lihtsalt riigipoolne koolilõunatoetus kohalikele omavalitsustele 0,78 eurot lõuna kohta, mis katab vaevalt koolilõuna tooraine maksumuse. Linnad ja vallad või lastevanemad maksavad kinni ülejäänud osa koolilõuna tegelikust hinnast. Seni on Rakvere linn tasunud puuduva summa (0,44 senti lõuna kohta) oma vahenditest ja ma ei pea võimalikuks, et meil hakkaks keegi seda raha lapsevanemalt küsima.

Eesti uuringukeskuse 2012. aastal tehtud uuringust “Koolinoorte toitumisharjumused ja rahulolu koolitoiduga” selgus, et sõltuvalt vanusest jääb 46–65 protsendil õpilastest pärast koolitoidu söömist kõht alati või mõnikord tühjaks. Sama uuring tõi välja, et üheks peamiseks takistuseks koolis toitlustamise paremaks muutmisel on toorainele kulutatava raha vähesus. Uuringu järgi jääb ühele õpilasele kulutatava tooraine keskmine summa 0,83 ja 0,85 euro vahele. Mitmekesise ja nõuetele vastava toidu valmistamiseks tuleks toitlustajate hinnangul kulutada toorainele 1,14 kuni 1,23 eurot. Sellele lisanduvad veel kommunaal- ja tööjõukulud.

Öeldakse, et oled see, mida sööd. Kahtlemata on võrreldes mõne teise riigiga Eestis isegi hästi, et koolitoit üldse olemas on. Samas on riigi tasandil tasuta koolitoidu jaoks tehtud sammud jäänud poolikuks, sest ettenähtud rahast täisväärtuslikuks koolilõunaks ei piisa ja gümnaasiumiastme õpilased seda ikka veel ei saa. Toidu tervislikkuse ja kvaliteedi osas on kogu vastutus jäetud kohalikule omavalitsusele. Loodan, et linnavalitsus suhtub laste tervisesse tõsiselt ja uute toitlustushangete juures peab määravaks mitte ainult odavust, vaid ka pakutava täisväärtuslikkust.

Allikas: Virumaa Teataja

x
Liitu uudiskirjaga