Muutus algab kodukohast

Kairit Pihlak: Mis värvi on Rakvere?

Aastatel 2005-2010 juhtisid sotsiaaldemokraadid Rakvere rahandus- ja sotsiaalpoliitikat ning suutsid linna kriisiaastatest ilma suuremate kadudeta üle viia.

Ilusa pildi saamiseks ei piisa enamasti mustast ja valgest. Erinevate värvide oskuslikul kasutamisel luuakse harmoonia, mis rikastab nii looja kui vaataja hinge. Samamoodi võime vaadata ka pilte ühiskonnast.

Eestit maalinud kunstnik on aastate jooksul läinud mõne värviga nii hoogu, et paljudel vaatajatel on raske ilu üles leida. Nii, nagu ilus pilt nõuab värvidevahelist tasakaalu, vajab ka hea ühiskond tasakaalu poliitilise mitmekesisuse vahel. Eestit pikalt valitsenud parempoolsed jõud on keskendunud rahvusvahelistele edetabelitele, jättes inimesed kahjuks unarusse.

Nüüdseks on selgelt välja joonistunud murekohad, mida ei suudeta lahendada. Seega on viimane aeg tuua pildile uusi toone ja muuta Eesti hoolivamaks.

Soome värske haridusminister Krista Kiuru ütles saates “Kahekõne”, et on uhke selle üle, et sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on Soome riik võtnud kohustuse garanteerida kolme kuu jooksul noorele inimesele õppe- või töökoht. Sotsiaaldemokraatia tähendabki seda, et riik võtab endale sotsiaalse vastutuse ja mitte kedagi ei jäeta kõrvale.

Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel lähtub universaalsuse põhimõttest. Nii on näiteks lastetoetused mõeldud kõikidele lastele, sest iga lapse kasvatamisega kaasnevad kulutused. Iga laps peab olema väärtustatud, lapsi ei tohi lahterdada rikasteks ja vaesteks. Paraku on valitsus võtnud ette asendustegevuse – juulist kehtima hakkav uus vajaduspõhine peretoetus kulutab mõttetult nii ametnike kui lapsevanemate aega selleks, et kitsikuses pere saaks kuus üheksa eurot lastetoetust lisaks.

Kuidas on see üheksa eurot tegelikkuses abiks? Lastetoetuste kolmekordistamine on miinimum, mis tuleb kohe ära teha!

Teame, et eraettevõtte töötajale saab palka maksta vaid tulust, mida firmal õnnestub teenida. Niisamuti saab riigi või linna ülalpidamisel arvestada peamiselt maksudest laekuva rahaga. Ja maksutulu sõltub samuti sellest, kui edukad on ettevõtted oma kaupade ja teenuste müümisel ja kui suurt palka suudavad nad oma töötajatele maksta.

Reformierakondlik mõtteviis, et enne saame rikkaks ja alles siis hakkame inimestesse investeerima, on viinud paljud ettevõtted olukorda, kus neil pole enam võimalik leida konkurentsivõime säilitamiseks vajalikku tööjõudu. Tegelikult ei ole riik õige­l ajal ega piisavalt oma inimestesse ja nende harimisse panustanud.

Tugev majandus on riigi toimimise alus, majanduse arendamise üks hoobadest on läbimõeldud maksusüsteem. Praegune lihtsustatud maksusüsteem jagab küll raha ümber, kuid kahjuks peamiselt jõukamate taskusse. Perekonnad, kes kulutavad igapäevaeluks ära kogu oma palga, maksavad riigile käibemaksuna proportsionaalselt palju suurema osa oma sissetulekust kui need, kelle sissetulekud võimaldavad säästa.

Laenuintressidelt saavad kõige rohkem tulumaksu tagasi need, kes on ostnud kallimaid maju. Väikese palgaga inimesed eluasemelaenu üldse ei saagi, nagu ka tulumaksu tagastusi. Samas elab suur osa meie rikastest dividendidest ega osale üldse ühise sotsiaalsüsteemi ülalpidamises.

Ere näide koalitsiooni maksupoliitikast on plaan vähendada tulumaksu aastast 2015 veelgi, mis jätab peaministri taskusse 48 eurot, aga õpetajale ainult kuus eurot senisest rohkem.

Eesti kuulub inimeste sissetulekute poolest Euroopa kõige ebavõrdsemate riikide hulka. Kui jagada meie elanikkond sissetulekute järgi kümnenditeks ehk detsiilideks, siis erinevus 1. ja 10. detsiili vahel on enam kui kümnekordne. Maksumuudatuste kaudu on võimalik ebavõrdsust vähendada – keegi ei jää vaesemaks, kui need, kes maksta jõuavad, pisut rohkem maksavad. Siis suudab riik rahastada tõhusaid ning toimivaid sotsiaal- ja haridussüsteeme ja tagada kvaliteetse inimvara. Kõik see aitab ka ettevõtetel konkurentsis püsida ja majandust kasvatada.

Aastatel 2005-2010 juhtisid sotsiaaldemokraadid Rakvere rahandus- ja sotsiaalpoliitikat ning suutsid linna kriisiaastatest ilma suuremate kadudeta üle viia. Rakvere sotsiaalsüsteemi on toodud eeskujuks teiste linnade omale. Linna vähekindlustatud perede lapsed saavad käia tasuta lasteaias ja huvikoolis. Just sotsiaaldemokraadid on vedanud mõtteviisi, et lasteaia- ja huvikooliõpetajate palgatase tuleb hoida võrdväärne õpetaja omaga. Samuti on sotside ettepanekul suunatud kaks protsenti linnale laekuvast tulumaksust kultuuri- ja spordiseltsidele tegevustoetusteks ning ürituste korraldamiseks.

Kindlasti on kõik Rakvere poliitilised jõud seda meelt, et linna teede ja tänavate kehv olukord on jõudnud viimase piirini ning nende kordategemine peab olema lähiaastate prioriteet. Arvestades linna viimastel aastatel kasvanud laenukoormust, on see keeruline, kuid ühiste jõupingutustega lahendatav ülesanne. Täiendava tähelepanu alla tuleb võtta ka perede toimetulek, laste suvine töötamine, omastehoolduse ja puuetega inimeste probleemid.

Üheks väljakutseks saab Rakvere linna lastehoiu ja lasteaiakohtade puuduse kaotamine. Olen ise seda meelt, et lapse jaoks on ideaalne olla emaga kodus vähemalt kolmanda eluaastani. Ent perede majanduslikud olud ja ka kutseoskuste säilitamine nõuavad emade varasemat tööle naasmist. Vanemahüvitise maksmise lõpu ja lasteaiakoha saamise vaheliseks perioodiks on vaja paindlikke lahendusi – pakkuda tuleb alternatiivseid lastehoiuvõimalusi ja miks mitte toetada rahaliselt lapsega kodus olevat ema. On kahju, et riik sellest valdkonnast mööda vaatab, aga ometi on võimalik olukorda parandada ka linna tasandil.

Kindlasti saab Rakveret juhtida avatumalt ja läbipaistvamalt, tuginedes meie tugeva identiteediga kogukonnale. Eesti vajab rohkem sotsiaaldemokraatiat, seda ka omavalitsuse tasandil. Ka Rakvere vajab uusi toone.

Allikas: Virumaa Teataja

x
Liitu uudiskirjaga