Muutus algab kodukohast

Karel Rüütli: populism ohustab tallinlaste tervist

Valimiseelses populismis on hakanud Ülemiste järvele hammast ihuma reformierakondlane Tõnis Kõiv ja keskerakondlane Mihhail Korb, kes käisid välja idee, et Ülemiste järve kasutamispiiranguid võiks vähendada ning lubada seal ujumist ning kalda ääres jalutamist.

Ülemiste on väga madal (keskmiselt 2,5 m) ning suviti sooja veega järv, kus juba ilma inimtegevuseta on orgaaniliste ainete hulk kõrge. Inimeste lubamine veekogu äärde suurendaks reostuse riski. Kuna kallasrada on soine ja põhjavee seis kõrge, satub Ülemiste järve väga lihtsalt orgaaniline reostus, mis võib mõjutada kogu järve ökosüsteemi.

Praegu on sanitaarkaitsealas keelatud nii majandustegevus kui ka kõrvaliste isikute viibimine. Kui keelud kaotada, tekiks kõigil õigus Ülemiste järve alal liikuda, supelda ja kala püüda. Elu on näidanud, et keelusiltidest pole risustamise ja reostamise vastu erilist abi. Kahetsusväärne näide on Soodla veehoidla, kus liikumist pole aedadega piiratud ja prügi vedeleb tihti järvest mõne meetri kaugusel.

Ülemiste järve toorvesi kuulub praegu kõige madalamasse, kolmandasse kvaliteediklassi, mistõttu on tarvis seda nii füüsikaliselt kui keemiliselt puhastada. Juhul kui järve veekvaliteet halveneb, võib juhtuda, et ilma lisainvesteeringuteta pole võimalik Tallinna elanikke nõuetele vastava joogiveega varustada.

Sanitaarkaitseala kaotamisel on ka oma emotsionaalne külg: vaatamata seireandmetele ja spetsialistide hinnangutele arvavad paljud ekslikult, et Ülemiste järvest pärit vesi on halva kvaliteediga. Kallasraja avamine suurendab seega usku, et joogivesi on ohtlik.

Pariis saab joogivett Seine’i jõest ja ka Inglismaal leidub veereservuaare, mille kallastel tohivad inimesed viibida. Kuid seal kasutatakse keerulist ja mitmeastmelist puhastussüsteemi, mis muudab joogivee väga kalliks. Samuti on veeallikate omadused erinevad – kiire vooluga jõgedel on puhastusvõime ning sügavad järved on madala temperatuuriga.

Selline on näiteks Inglismaal asuv Haweswateri veereservuaar, mille kallastel on inimestel lubatud viibida, kuid keelatud on igasugune tegevus vees. Tegemist on 20 meetri sügavusega järvega, kus veetemperatuur tõuseb suvekuudel vaid 14 kraadini, samas on Ülemiste vesi suviti 22 kraadi ringis, mis soodustab bakterite kasvamist. Haweswaterist pärit joogivesi on umbes kolm korda kallim sellest veest, mida Tallinna Vesi tarbijatele müüb. Indias juuakse isegi Gangese jõe vett. Kas me tahame seda ka endale? Milleks ja kelle arvelt?

Allikas: Tallinn City

x
Liitu uudiskirjaga