Muutus algab kodukohast

Mikser: kuidas Tallinnast saaks tõesti eeskuju

Edgar Savisaar vastandab 17. mai Postimehes Tallinna Eestile, ülistades keskerakondlikku pealinnajuhtimist ja põhjates tagurlikku riigivalitsemist. Tõestusena Tallinna inimsõbralikkuse kohta toob ta esile asjaolu, et üha enam inimesi kolib perifeeriast pealinna, saamaks osa Savisaare pakutavatest hüvedest, mille kroonijuveeliks on tasuta ühistransport, kirjutab ajalehes Postimees SDE esimees Sven Mikser.

Ehkki ka mina suhtun kriitiliselt Toompea võimukoalitsiooni paljudesse poliitikatesse ning pealegi olen tasuta ühistranspordi idee toetaja juba 2005. aastast, pean mitmes aspektis Keskerakonna juhi seekordset propagandatiraadi vildakaks.

Olgu Savisaarele teada, et põhiseaduse mõttes on Tallinn üks Eesti enam kui 200 omavalitsusest. Sisemigrandid ei rända Tallinna kokku mitte mingist abstraktsest «ülejäänud Eestist», vaid kümnetest väiksematest omavalitsustest, millest paljudes on aastate jooksul olnud võimul ka Keskerakonna osalusega linna- või vallavalitsused. Pealegi ei vormista end praegu tallinlaseks sugugi üksnes ümbritseva «kuldse ringi» rahvas, vaid tullase ka hoopis kaugemalt.

Selles, et elu suurtest keskustest eemal hääbuma kipub, on suuresti süüdi keskvalitsus, kes kriisi ajal käe sügavale omavalitsuste taskusse torkas. Paraku teeb Savisaar tallinlasi teiste omavalitsuste elanikele vastandades asja veel hullemaks. Väikelinnade ja -valdade maksumaksjaid Tallinna tõmmates ei näita Savisaar ülejäänud Eestile mitte eeskuju, vaid rikastub teiste arvel, kasutades ära ebaausat konkurentsieelist. Ilmselt just see on üks põhjus, miks Tallinnas võimutäiust nautiva erakonna toetus on mujal Eestis (Ida-Virumaa linnad välja arvatud) aastatega märgatavalt langenud.

Miks ma Tallinna konkurentsieelist ebaausaks nimetan? Aga seepärast, et just tasuta ühistranspordi osas ei ole teistel omavalitsustel võimalik ka parima tahtmise puhul pealinnaga rinda pista. Kui inimesed kipuvad Küka­metsalt Tallinna kolima seetõttu, et pealinn pakub lastevanematele suuremat sünni- või ranitsatoetust, siis võib pealinna meer õigusega öelda, et kehtestagu oma vallas sama suur abiraha ja küll siis pered paigale jäävad.

Ühistranspordiga on paraku nii, et isegi kui Võhma või Kareda otsustaks igale oma linna või valla bussiliinil sõitjale ühe euro peale maksta, ei hakkaks keegi seepärast Tallinnast sinna kolima.

Vana anekdoot räägib torumees Sidorovist, kes sarnaselt Louis XIV-ga olevat armastanud öelda: «Pärast mind tulgu või veeuputus!» Erinevalt päikesekuningast ei jäänud tubli torumees aga üksnes hooplejaks. Mäletan, kuidas tosina aasta eest kutsus toonane linnapea Jüri Mõis inimesi üles mujal Eestis tulesid kustutama ja Tallinna kokku kolima. Nüüd teeb Savisaar ära selle, millest Mõis omal ajal üksnes kõneles.

Muidugi ei ole Savisaar nii rumal, et uskuda oma juttu, justkui oleks Tallinn väikelinnade ja -valdade maksutulu oma kaukasse kühveldades leiutanud eeskuju, mida järgides on kõigil võimalik jõukaks saada. Kui pealinn näeb oma arengumootorit selles, et lööb ebaausat konkurentsieelist kasutades üle teiste omavalitsuste maksumaksjaid, siis ei ole see järgimist väärt eeskuju üleüldise õnne suunas sammumiseks.

See on paraku retsept ülejäänud Eesti edasiseks ääremaastumiseks ja demograafiliseks allakäiguks. Nii aitab Savisaar ise jõudsalt kaasa ääremaastumisele, mida soosiva poliitika pärast ta riigivalitsust õigustatult hurjutab.

Kümmekond aastat tagasi armastas Savisaar öelda, et Tallinn peab konkureerima Stockholmi ja Helsingi, mitte aga Türi ja Raplaga. Nüüdseks on pikaaegne meer oma sihiku madalamale lasknud. See on ohtlik viga. Kui Tallinn suudab muutuda elukeskkonnana piisavalt atraktiivseks, et meelitada oma maksumaksjateks Kopenhaageni ja Turu IT-arendajaid, on sellest kasu kogu Eestile. Kui aga Tallinna kukru täitmiseks meelitatakse üle viljandlasi ja raplakaid, on asjad halvasti.

Kui Tallinn tahab olla Eestile eeskujuks, siis muudab ta «tasuta ühistranspordi» tasuta ühistranspordiks ja lubab piletit ostmata trammi ja bussi ka Järva- või Jõgevamaalt pealinna asju ajama tulnud inimesed. Siis on lõpuks võimalik lahti saada ka mõttetutest ja ausaid linlasi alandavaist mupo «varitsustest» trammiteede ääres.

Ka peaks Tallinn, kui ta tahab olla tõsiselt võetav konkurent Läänemere-äärsetele pealinnadele, võtma kuluka valideerimissüsteemi loomise asemel otsustavalt ette liinivõrgu arendamise, et arenevatesse asumitesse võiks ühistranspordiga sõita tihedamini kui kord tunnis. Samuti tuleb tegutseda selle nimel, et Mustamäelt ja Lasnamäelt saaks kesklinna kiire ja keskkonnasõbraliku rööbastranspordiga.

Kindlasti on asju, milles Tallinn võiks tõepoolest riigile eeskujuks olla. Üheks selliseks on puutevaba ID-kaardi arendus. Koostöös riigivõimuga võiks selle rakendused olla oluliselt laiemad ja sisulisemad kui üksnes bussisõitjate «valideerimine».

Paraku on Toompea valitsejad all-linnast visatud kinda üles korjanud ja astunud Savisaarega viimase valitud võitlusse. Pidev absurdne kähmlus selle üle, kas parem on elada Eestis või Tallinnas, ei jäta aga tollikestki ruumi inimeste huvides tehtavale koostööle. Lisaks on pealinna praegusel meeril pea võimatu olla moodsate infotehnoloogiliste lahenduste usutav eestkõneleja, kui ta peab samal ajal vihast võitlust e-valimiste vastu ja üritab oma valijaid veenda, et kõik see, mis asub kompuutri sisemuses, on kuradist.

Tallinnal on suured eeldused, et olla tänapäevane, innovatiivne ja keskkonnasõbralik pealinn Läänemere ääres. Paljud sammud, mida linnavalitsus on inimeste elukeskkonna arendamisel teinud, on iseenesest õiged ja head, kuid kahjuks on mitmed neist, tasuta ühistransport sealhulgas, jäänud poolikuks ja lõppenud seal, kus valitsejad loodavad propagandakasu sisse kasseerida.

Postimees.ee

x
Liitu uudiskirjaga