Muutus algab kodukohast

SDE üldkogu majandusväitlus: tegevusetuse aeg Eesti majanduspoliitikas peab läbi saama

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üldkogu raames Estonia kontserdisaalis maha peetud diskussioon lõppes tõdemusega, et mittemidagitegemise aeg Eesti majanduspoliitikas peab läbi saama.

Professor Raul Eametsa sõnul iseloomustab Eesti majanduspoliitikat dogmaatilisus. „Meil kehtivad dogmad. Kõik on kivisse raiutud – ettevõtte tulumaksu küsimust ja muid võimalikke maksumuudatusi isegi ei arutata. Mina eelistan pragmaatilist majanduspoliitikat dogmaatilisele. Kui on kriis, tuleb rakendada ühtesid meetodeid, muul ajal tuleb kasutada teisi lahendusi,“ märkis Eamets.

Majanduskasvu tagab tootlikkuse tõus, mida on lihtne öelda, kuid raske ellu viia, lisas Eamets. Nii meie majandus, aga ka haridus ja teadus tuginevad suuresti Euroopa Liidu rahale, mis moodustab 18 protsenti riigieelarve tuludest. Keskne küsimus on, mis saab, kui me enam sellises mahus Euroopa Liidust raha ei saa, sõnas ta.

Ettevõtja Raivo Vare kinnitusel oleme me ühiskonnana jäänud majanduslikus mõttes „rippesse,“ mistõttu vajab Eesti hädasti innovatsioonile suunatud majandusmudelit. „Võtmesõnaks on siin inimvara. Erinevad uuringud näitavad, et välisinvestorite siinsed prioriteedid on seotud tööjõu ja selle kättesaadavusega,“ lausus Vare, kes rõhutas ka aktiivse tööpoliitika tähtsust ja vajadust hariduse suunamuutuste järele.

Nii Soome haridusminister Krista Kiuru kui emeriitprofessor Marju Lauristini keskendusid oma sõnavõttudes hariduse ja majandusarengu tihedatele seostele ning solidaarse ja sidusa ühiskonna tähtsusele.

„Me peame mõtlema igast lapsest kui tulevasest riigijuhist või Nokia loojast. Iga lapse andekust tuleb edasi viia. Soome hariduspoliitika, mis põhineb laste, noorte ja koolide võrdsusel, on olnud üks Soome ühiskonna paremaid valikuid,“ tõi Kiuru välja Soome eduloo peamise alustala. Soome haridussüsteem pöörab Kiuru sõnul suurt tähelepanu alus- põhiharidusele.

Marju Lauristini väitel on investeerimine haridusse, laste ja noorte arengusse ning ka töötajate õpivõimalustesse kestliku majanduskasvu vältimatuks eelduseks.

„Enam kui 20 aastat tagasi, kui siinsamas saalis peeti Eesti kongressi, rajasime me teed Eestile, kus iga inimene tunneks, et Eesti on tema oma riik,“ meenutas Lauristin. „Tänaseks oleme suutnud ehitada vormiliste tunnuste järgi üles korraliku riigi. Oleme aga olukorras, kus mitte igaüks ei tunne, et teda on siia vaja. Sotsiaaldemokraatlikus Eestis peab iga inimene olema väärtustatud,“ märkis Lauristin.

Täiendav info:
Väitluse juht Anto Liivat, 5540099

x
Liitu uudiskirjaga