Muutus algab kodukohast

Hannes Hanso: Kuressaare tuleb Läänemere regioonis „pildile“ tuua

Juba talvel, kui kinnitasin, et olen sotside nimekirja esinumber tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel, ütlesin, et ei taha valimistele minna poriloopimise ja halvustamise, vaid heade mõtete, ideede ning värske hingamisega. Kritiseerida on alati lihtsam kui ise teha, kuid ehk saame ka praegusele linnavõimule pakkuda võimalust seda teha.

Kuressaare on Eesti ja Läänemere piirkonna üks huvitavama ajalooga kauneimaid linnu – potentsiaali, mis veel kasutamata, on rohkesti. Teed, tänavad, turvalisus, haridus, heakord on kõik nagunii olulised, kuid aktiivne töö peab käima ennekõike selle nimel, et nii Kuressaare kui ka Saaremaa rahvast tühjaks ei jookseks. See käib eriti noorte inimeste kohta.

Ei tohi linna ja maad vastandada

Juba praegune maksumaksjate number, mis veidi üle 8000 inimese, nendest 5816 põhikohaga töötajat, on valusalt väike. Kuressaare on Saaremaa tõmbekeskus number üks – tegelikult mõjutab linnas toimuv ja seal pakutavad võimalused palju rohkemat kui 15 ruutkilomeetrit, millel linn omavalitsusena asub. Linn peab tegema absoluutselt kõik, et seda trendi vastupidises suunas liigutada.

Lõppkokkuvõttes vast see ongi Kuressaare suurim väljakutse. Kuressaare linna ja osade maaomavalitsuste vastandamine muidugi Saaremaale kui terviku arengule kindlasti kaasa ei aita – tuleb leida töötavad lahendused mille sisuks on rohkem, mitte vähem koostööd.

Oleme korraldanud mitmeid rahvakohtumisi, mis ei ole olnud niivõrd oma ideede kaelamäärimine vaid vastupidi, inimeste ja arvamusliidrite ideede kuulamine. See puudutab nii kultuurivaldkonda, sotsiaalsfääri, noortetegevust, haridust, sporti, ettevõtlust jne. Pakun, et see ongi sotside nimekirja ja võimalik, et ka tulevase linnajuhtimise taktika – tuleb olla avatud, rääkida ja kuulata, mida meie inimesed ja huvigrupid soovivad.

Peab möönma, et praeguse linnavalitsemise aadressil on eelnimetatud teemal arenguruumi üpris palju – inimesed või asutused kuulevad neid puudutavatest arengutest või otsustest juba siis, kui need on tehtud, vahel ka suisa ajakirjanduse vahendusel. See on puhtalt suhtumise ja parema kommunikatsiooni teema, mida tuleb kindlasti muuta. Juba varakevadest oleme käinud kohtumas kõikvõimalike asutuste juhtide ja personaliga, et teada saada, mis nende mõtted on – seda nii probleemide kui ka lahenduste osas.

Oma koosolekutele oleme hakanud kutsuma alati mingi valdkonna või huvigrupi eesträäkijaid või esindajaid, et teada saada, kuidas linn saab paremini ja konstruktiivsemalt panustada. Tänaseks on selge, et kõike ei saa mõõta ainult rahas (ja selle puudumises), vaid sageli on küsimus asjadesse suhtumises ning prioriteetide seadmises. Samuti ka oskuses n-ö karbist välja mõelda.

Ma pakun, et Kuressaare elu ja majanduselu edendamiseks peaks linnavalitsus ja selle juhtkond tegelema väga aktiivselt linna kui ettevõtluskeskkonna tutvustamise ja reklaamimega nii kodus, kuid kindlasti (eriti kindlasti!) ka välismaal.

See ei pea ilmtingimata piirduma vaid meie naaberriikidega, mõelda tuleb selles valdkonnas lennukamalt. Meeldib või mitte, aga tegu on kõige labasema müügitöö vajalikkusega, et meie saar ja linn oleks n-ö pildil. Hetkel on selles valdkonnas selgeid vajakajäämisi.

Konkurents ettevõtete ligimeelitamise osas on väga tihe, kuid seeläbi luuakse töökohti ja inimestel on põhjust kodusaarele jääda või isegi siia naasta. Võib-olla on asi selles, et olen ise sisuliselt kogu elu tegelenud teemadega, mille keskseks jooneks on olnud välissuhtlus, kuid leian, et linna välissuhete arendamine peaks muutuma tseremoniaalsuhtest praktilist väärtust kandvateks ja teatud regulaarseid tegevusi hõlmavateks tegevusteks. 1980-ndate lõpus ja 1990-ndate alguses loodud sõpruslinnade võrgustik on tore, kuid mulle näib, et oma aja ära elanud. Enam ei käi saarlased Soomes kohvipaki ja kasutatud Žigulide järgi – nüüd tuleb vaadata, kuidas leida ühist nimetajat investeeringute, ettevõtluse ning kindlasti ja kultuuri-haridusvahetuse alal.

Tulemas on majandusteemaline konverents

Pakun, et terve linna rahvusvahelise tegevus tuleb revideerida tänastest vajadusest lähtuvalt. Kui meie linnade vahel on tõsised ja töised suhted, siis peaks Kuressaare suurele 450. juubelile tulema ikka linnapead või teised linnajuhid, mitte niisama toredad ametnikud. See näitab suhtluse taseme sisutust mitte reaalset koostööd.

Meenub, kui käisin möödunud kevadel tööasjus Turu linnas Soomes. Suhtlesin praeguste ja endiste linnajuhtidega, ka välissuhetega tegelevate inimestega. Küsiti, et kuidas Kuressaares asjad liiguvad… Kahju, kuid peale kunagise tubli linnapea Urve Tiiduse ja tema jätkuva aktiivse tegevuse Läänemere ajaloopäevade korraldamisel ei teadnud nad tänasest Kuressaarest suurt miskit. Selline asi tuleb kindlasti ära muuta. Linn ja saar peavad tugevalt pildil olema.

Plaanime suve lõpul või sügise alguses korraldada Kuressaares majandusteemalise konverentsi, kuhu kutsume nii ettevõtjaid ja visionääre nii Saaremaalt kui ka mandrilt, võimalik, et ka välismaalt. Selleks, et ettevõtjatel oleks kindlust saarele tulla peame ise aktiivsed olema. Meie ettevõtlusalaseid edulugusid tuleb tutvustada, vastavaid materjale sihtgruppidele saata, üritustel ja messidel osaleda, suursaadikuid külla kutsuda, õhtusööke ja networking-kohtumisi korraldada jne.

Meie lõppeesmärk peab olema töökohtade loomine ja kvaliteetse elu- ja töökeskkonna pakkumine. Suvist kultuurielu puudutavates küsimustes Kuressaarde ilmselt rohkem ei mahukski. Ma ei tea kuipalju on siin rolli linnal ja kuipalju toimub asju vaatamata linnale, kuid väljakutse, mis ootab aktiivset linnapoolset panust on hooajalisuse vähendamine nii Kuressaares, kuid ka Saaremaal laiemalt. Küsimus ei ole siin ainult rahas, vaid pigem fantaasias ja entusiasmis. Tuleb koostada ja elule puhuda talviste ürituste kava – seda nii kultuuri kui ka spordivaldkonnas.

See täidab hotelle ja restorane ning pakub nii kuressaarlastele kui ka külalistele põnevaid tegevusi. Rahalisi vahendeid on kohalikel omavalitsustel praeguse regionaalpoliitika ning rahastamissüsteemi tõttu alati vähe ja suur osa neistki on seadusega ette nähtud kulutused. Linnaeelarve osa, millega saab „mängida“ ei ole Kuressaare suuruses linnas teab, mis suur. Seega saab ennekõike muuta linnavalitsemise eesmärke, suhtumist ja suhtumisstiili.

Allikas: Meie Maa

x
Liitu uudiskirjaga