Muutus algab kodukohast

Indrek Saar: Majandusminister Juhan Partsi lühinägelikkuse maksame koos kinni

Sotsiaaldemokraadid juhtisid elektrituru avanemisega seonduvatele võimalikele murekohtadele tähelepanu juba 2011. aastal, kui korraldasime riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu elektri hinna teemal.

Siis hoiatas sotsist riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Urve Palo korduvalt, et prognooside kohaselt võib tarbija elektriarve kasvada hüppelist 20-30% alates 2013. aasta esimest jaanuarist.

Oleme ka pakkunud välja hulga viise hinnatõusu ohjeldamiseks ja tarbija kaitsmiseks. Valdkonda kureeriva majandusminister Juhan Partsi, kellest kogu probleem sõltub ja algab, suhtumine on olnud pehmelt öeldes ignoreeriv. Täna reaalsuseks saanud hinnahüppest rääkimist nimetas ta tol ajal vastutustundetuks populismiks ja paanika õhutamiseks. Ministri sõnul piisavat elamute energiasäästu edendamisest läbi Kredexi, millest aastate jooksul on abi olnud vaid paaril protsendil Eesti koduomanikest.

13% väiksem elektriarve juba homsest.

Sotsiaaldemokraadid on korduvalt esitanud seaduseelnõu, mis vähendaks kõigi tarbijate elektriarvet koheselt 10%. Selleks peab riik lihtsalt taastuvenergia toetussummad võtma saastekvootide müügist, mitte inimese elektriarvetest.

Samuti oleme esitanud seaduseelnõu elektriaktsiisi alandamiseks, mis vähendaks elektriarvet veel 3%. Valdav enamus EL-i riike rakendab elektrienergiale kokkulepitud minimaalset aktsiisimäära. Eesti on oma hiiliva kaudse maksustamise käigus jõudnud soovitatud miinimumist 4,5 korda kõrgemale tasemele eratarbija ja 9 korda äritarbija puhul.

Terve talupojamõistusega ei saa juba ammu enam aru, kuidas selline enesepiitsutamine väidetavalt majandust mõistva parempoolse valitsuskoalitsiooni programmiliste eesmärkidega ühtib… Ei maksa unustada, et sama valitsuse üleöö ära tehtud käibemaksutõus suurendas kõiki meie arveid, sealhulgas elektriarvet, aastal 2009 juba kahe protsendi võrra.

Elektriturg ei ole isereguleeruv

Riik on jäänud passiivseks elektrituru korrastamisel, mitmekesistamisel ja tarbija kaitsel. Eesti energiaturg on täna kaugel täiuslikult toimivast konkurentsist ning kahtlemata teadis seda ka majandusminister Parts juba ammu.

Peamine probleem on, et üksikud ettevõtted on täna Eesti elektriturul liiga suure võimu ja osakaaluga. Eesti Energiale kuulub täna 70% siinsest elektrimüügist, mis tähendab, et tegelikkuses on suurettevõttel võime turul tingimusi seada ja ka konkurentsi piirata. Selle vastu saab ainult uusi tootmisvõimsusi lisades ja energiaallikaid mitmekesistades. Teisisõnu – meie energiajulgeolek ja ka hinnastabiilsus on pöördvõrdelises seoses sõltuvusega Eesti Energia põlevkivielektrist.

Selle nädala hirmutav hinnatõus tuli sellest, et Eesti Energia hooldas suurt osa oma elektrijaamadest korraga ning turul ei jagunud energiat. Paljudes riikides on läbiproovitud lahendus juhuks, kui energiahiid ei oska oma tootmisvõimsusi planeerida ning seeläbi teadlikult või ebateadlikult turuga manipuleerib. Nimelt sunnitakse sellisel puhul tootjaid osa oma tootmisvõimsusi maha müüma. Seda lahendust on kasutatud ka Soomes. Eesmärk on siinjuures, et ükski tootja ei omaks rohkem kui 40-45% elektriturust ja selle üksikutest osadest.

Sotsiaaldemokraadid on korduvalt toonitanud vajadust suurendada veelgi ka konkurentsiameti pädevusi ja sõltumatust, et nad saaksid paremini tarbijate õiguste eest seista. Ka peab konkurentsiamet avatud turul tegema paremat koostööd kolleegidega naaberriikidest, sest tarbime ju sama energiat.

Tarbija seisukohast on väga oluline ka energiasääst. Oleme korduvalt teinud konkreetseid ettepanekuid, mis aitaks Eestis säästlikumalt majandada ning ka peredel oma kodusid energiasäästlikumaks teha. Näiteks puudub täna Eestis Põhjamaades nii tavaline skeem, kus ettevõtted muudaksid kodud energiasäästlikumaks – näiteks vahetaksid aknad, soojustaksid seinad – ja võtaksid laenud enda kanda. Klient maksaks arveid tööde eelsel tasemel, lihtsalt energiasäästust kokku hoitud raha läheb tehtud tööde eest tasumiseks. Kui need kinni makstud, saab edasi juba raha kütte pealt kokku hoida. Sel juhul oleks lootust, et säästumeetmed jõuaksid mõistliku aja jooksul kõigi huvitatuteni. Majandusministri poolt kavandatud ja armastatud Kredexi vahendid, millele eelpool viitasin, ei lahenda probleemi ka 50 aasta jooksul.

x
Liitu uudiskirjaga