Muutus algab kodukohast

Juske: iga uus linnavalitsus on vähendanud linnaosade võimuToimetas:

Tänavu möödub 20 aastat Tallinna kaheksa ajaloolise linnaosa sünnist. Mõned neist on moodustatud ajalooliste linnade või suuremate asumite baasil, mõned aga üpris kunstlikult.

Ajalooliselt on Tallinna haldusjaotus muutunud koos linna laienemisega. «Alles 1878. aastal said Toompea ja all-linn de jure üheks linnaks. 1940. aastal liideti pealinnaga Nõmme. Nõukogude ajal oli Tallinn jaotatud neljaks rajooniks,» jutustas Tallinna volikogusotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Jaak Juske.

1990. aastate alguses said hoo sisse tulised diskussioonid, milline peaks olema Eesti pealinna uus haldusjaotus. «Tallinnast eraldusid tol perioodil Maardu ja Saue. Lõpuks langetas linnavolikogu 4. märtsil 1993 otsuse jaotada Tallinn kaheksaks piiratud omavalitsusega linnaosaks: Haabersti, Kesklinn, Kristiine (esialgu Lilleküla), Lasnamäe, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn. Järgneva suve jooksul said linnaosad ka reaalselt moodustatud ning 1. septembril alustasid tööd linnaosavalitsused.»

Kõnealused kaheksa linnaosa jaotuvad omakorda väiksemateks üksusteks – asumiteks. «Nende arv on paarikümne aastaga pidevalt kasvanud, täna on Tallinnas neid 84. Mõned aastad tagasi tähistas linnavõim ajalooliste asumite piirid pruunide nimetahvlitega,» rääkis Juske.

Linnaosavalitsusi juhivad linnavalitsuse poolt ametisse nimetatud linnaosavanemad. Koos linnavolikoguga valitakse nelja aasta tagant ka igale linnaosale halduskogu uus koosseis. «Seejuures ei ole aga halduskogul kui linnaosa elanike esinduskogul täna mitte üheski küsimuses otsustusõigust. Linnavalitsus ei pea halduskogu seisukohaga arvestama. Ometigi on näiteks Lasnamäe elanike arvult suurem kui Tartu ja Põhja-Tallinn Pärnust oluliselt rahvarikkam,» juhtis linnavolinik tähelepanu.

Pikalt linna valitsenud Keskerakond on Juske hinnangul teinud kõik, et koondada linnajuhtimist Vabaduse väljakule linnapea kabinetti. «2009. aastal võeti vastu isegi otsus väljakujunenud linnaosad kaotada ja asendada need piirkondlike ametitega. Õnneks see otsus ei jõustunud,» rääkis Juske.

Taolise poliitika tulemuseks on tema hinnangul olukord, kus poole miljardi euroni ulatuva linnaeelarve koostamisel on isegi linnavolikogu roll muudetud sisuliselt vaid formaalseks kinnitamiseks. «Aasta eest keelas linnapeast parteijuht väidetavalt linnavolikogu keskerakondlastel lisaeelarve projekti muudatusettepanekute esitamise. Halduskogudelt oma linnaosa eelarve kohta arvamuse küsimist ei tasu isegi loota,» nentis ta.

Asumiseltside tulekuga on aga olukord Juske sõnul muutunud.«Tublid kohalikke elanikke koondavad asumiseltsid, kes tahavad oma kodupiirkonna tuleviku kujundamisel kaasa rääkida, esitavad oma ettepanekuid üha häälekamalt.

Tallinna juhtimine peab sotsiaaldemokraadist linnavoliniku sõnul ajaga kaasas käima, märksõnadeks avatus ja otsuste tegemine koos linnakodanikega. «Seejuures on oluline suurendada linnaosade rolli kohaliku elu juhtimisel. Kui linnavolikogule jääks ülelinnaliste strateegiliste valikute tegemine, siis halduskogudele tuleb anda kohaliku piirkonna küsimuste lahendamisel otsustusõigus,» leiab Juske.

«See tähendaks ka linnaosavanema, eelarve ja planeeringute kinnitamist koos kohalike seltside esindajatega. Aktiivseid kodanikeühendusi tuleb reaalselt kaasata linna oluliste otsuste tegemisse ja seda võimalikult algstaadiumis. Linna jaoks peavad asumiseltsid olema partnerid, kes esindavad kogukonna arvamust, kellega koos tehakse otsuseid,» on Juske seisukohal.

Taoline pealinna võimu detsentraliseerimine linnaosade õiguste suurendamise kaudu avaks Juske hinnangul tee ka naaberomavalitsuste liitumisele Tallinnaga. «Harjumaa valdade ja linnade koostöö piirkonna arengu planeerimisel peab olema oluliselt suurem, sest juba ammu ei lõpe Tallinn tegelikult nimesildiga maantee ääres.»

Allikas: http://www.tallinncity.ee/1297966/juske-linnaosade-voimu-tuleb-suurendada

x
Liitu uudiskirjaga