Muutus algab kodukohast

Eiki Nestor: Mida kauem töötad, seda suurem pension

Liiga palju paanikat ja liiga vähe asjalikku arutelu, ütlen ma lühidalt kõige selle kohta, mis pensionide ja pensioniea tuleviku kohta avalikus ruumis ringi liigub. Nüüd lisandus siia ritta veel statistikal põhinev hirm, et aastal 2060 võiks pensionieaks olla 74 aastat! Seejuures närvi lähevad eelkõige need, kellel selleks ajaks juba ammu sada aastat täis.

Mida Mang ennustab?

Tänased 27aastased ja nooremad, kellele see uudis võiks korda minna, ei pane pensioniteemalist teadet reeglina tähelegi. Lisaks veel mõned selgeltnägijad, kes ennustavad euroopaliku sotsiaalkindlustuse ja selle sees ka pensionikindlustuse lõppu.

Heakene küll, hakkan siis ka ennustama. Minus peituv pensionimang ütleb, et ka aastal 2060 makstakse Euroopas ja Eestis pensione. Seejuures praegust mõistet “pensioniiga” enam ei ole ja keegi ei mäletagi enam, et selline asi üleüldse kunagi oligi.

Asjaolu, et eakatele inimestele tagatakse iseseisev sissetulek, on osa euroopalikust arusaamast elu korraldamisest ja ei kao see kuhugi. Oma rumaluses on teade pensionikindlustuse kadumisest võrdne uudisega, et aastal 2060 näiteks ei mängita enam jalgpalli või siis ei tehta muusikat.

Tema kõrgeausus “sündivus” ja selle vähenemine teeb aga muudatusi selles, kuidas see iseseisev sissetulek ehk pension korraldatud on. Aga korraldatud saab see kindlasti olema.

Pensioniiga tuleb pensionile saata

Nagu öeldud, ühena esimestest tuleks praegustest arusaamadest “pensionile saata” selline mõiste nagu pensioniiga. Häbiga tuleb tunnistada, et ajal, kui järjest enam riike nii Euroopas kui ka mujal maailmas on sellele mõistmisele jõudnud ning isegi juba seadustesse kirjutanud, siis meie oleme vaid ootel ja ainult lubame, et mõtleme neile asjadele tulevikus.

Iseenesest on pension ju sissetulek selleks eluperioodiks, kus võib eeldada, et inimene iseseisvalt enam tööd teha ei suuda. Jaks saab otsa. Kui nüüd vähegi lahtiste silmadega ringi vaadata, siis on ju kõigile näha, et jaks ei saa otsa mitte seetõttu, et kellegi sünnikuupäevale liidetakse otsa seadusesse kirjutatud pensioniea aastate arv. Et kui oled veel 62 aastat ja 11 kuud vana, siis töötad nii et mühiseb, aga niipea kui 63 kukub, ei jõua enam mitte kuidagi. Tegelikus elus nii ei ole, sest mõnel meist saab jaks otsa 60aastaselt ja teised töötavad jõukohaselt veel ka 65aastaselt ja hiljemgi. Ehk siis sisuline pensioniiga ei sõltu mitte kuupäevast passis või sünnitunnistusel, vaid eelkõige sellest, kas on tervist ja kas on tööd.

Teadmisest, et ka 60. eluaastates inimesed on väga erinevad, ongi sündinud mõte paindlikust pensionieast. Sisuliselt tähendab see seda, et teatud vanusesse jõudes inimene ise otsustab, millal ta soovib vanaduspensionile jääda.

Paindlik pensionilejäämine

Kui selline otsus tuleks langetada, siis praegustest oludest lähtudes võiks see Eestis juhtuda näiteks vahemikus 60 kuni 65 eluaastat. Kui nüüd keegi arvab, et sel juhul tormaksid kõik kohe 60aastaselt pensionile, siis ta eksib. Iga kindlustussüsteem peab kohtlema kindlustatuid võrdselt ja ausalt, mis tähendab, et need, kes rohkem ja kauem panustavad, peavad saama ka suuremat hüvitist. Hilisem pensionileminek tähendab ka suhteliselt suuremat sissetulekut. Näiteks üht ja sama tööd teinud ja keskmist palka saanud inimeste puhul oleks selle töötaja, kes kolleegist viis aastat hiljem pensionile läheb, pension ligikaudu 30 protsenti kõrgem.

Paindlik pensioniiga oleks lahendus neile, kes ei jaksa ega saa enam tööl käia. Kindlasti arvestab see rohkem ka nende inimeste vajadusi, kes suudavad ja saavad kauem töötada. Erinevalt paljudest riikidest on Eestis võimalik korraga saada nii vanaduspensioni kui ka töötasu ja see põhimõte peaks edasi kestma. Kui tänane pensionär suudab tööl käies mõnevõrra oma pensioni suurendada, siis paindliku pensioniea rakendamisel oleks kauem töötavate inimeste võit palju suurem.

Inimese tegelikust olukorrast lähtuv paindlik pensioniiga suurendaks ühtlasi pensionikindlustuse kui terviku rahastamise jätkusuutlikkust. Ja kui mingi asi on võrreldes praegusega inimlikum ja ka rahastamise mõttes etem, siis miks me ei peaks seda tegema?

Võrreldes nüüdsete pensionieelikute ja pensioniealiste olukorraga, annab paindlik pensioniiga inimestele palju rohkem võimalusi lähtuda elust enesest.

Allikas: Õhtuleht

x
Liitu uudiskirjaga