Muutus algab kodukohast

Juhan-Mart Salumäe: Karjääriõpetus tuleb muuta koolides kohustuslikuks

Kuigi Eestis on noorte tööpuuduse näitaja alla Euroopa Liidu keskmise, ei tähenda see probleemi puudumist. Seega peaks valitsus mõtlema süsteemsemalt, kuidas praegune üle 20% ulatuv tööpuuduse näitaja langeks 2015. aastaks lubatud 15%, ning 2020. aastaks 10% peale. Paljukõneldud Euroopa Liidu noortegarantii oleks üks lahendus probleemiga toimetulekuks, kuid palju olulisem on ennetav tegevus.

Üks hea lahendus noorte tööpuuduse ennetamiseks oleks kohustusliku karjääriõpetuse sisseseadmine põhikoolides ja gümnaasiumides. Kui noorel puudub selge ülevaade, millised on tema võimalused ühe või teise eriala puhul tööd leida ning millised erialad talle üldse sobivad, juhtubki suure tõenäosusega see, et kutse- või kõrgkoolis omandatav eriala ei vasta soovidele ega võimetele. Seda probleemi suudaks kvaliteetne karjääriõpe aga lahendada. Veelgi enam: karjääriõpetus aitaks kaotada kutsehariduse põhjendamatult kehva maine, mis hetkel tuleneb suuresti sellest, et noortel puudub ülevaade kutsekoolide pakutavatest võimalustest.

Kuigi ka praegu on omavalitsustes karjäärinõustamiskeskused, mille teenuseid saavad kasutada kõik piirkonna koolid, ei ole selline süsteem noorte tööpuuduse vähendamise seisukohast toimiv. Miks ei ole? Kuna karjäärinõustamise teenuse pakkumine õpilastele pole koolidele kohustuslik, piirdub enamik koole sellega, et koolilõpetajatele tehakse vaid üksikud paari akadeemilise tunni pikkused loengud karjääri planeerimisest.

Seda on aga selgelt vähe, arvestades, et karjääri planeerimine hõlmab endas enamat kui järgmise õppeasutuse valiku soovitus, mis paraku aga on hetkel ainus, mida piiratud aja jooksul teha suudetakse. Karjäärinõustamine peaks enda alla võtma samuti ka sellised praktilised oskused nagu CV koostamine, töövestlusel osalemine jms. Ehk lühidalt – karjääriõpetus kui selline on kombinatsioon vajaliku informatsiooni edastamisest ning praktiliste oskuste arendamisest. See aga nõuab rohkem aega, kui praegu karjäärinõustamisteenused pakuvad. Eeldada, et noored koolivälisest ajast ise vastavaid keskuseid külastavad, kõlab sinisilmselt.

Seega leian, et tahtes tegeleda noorte tööpuuduse küsimusega tõsiselt, ei saa piirduda üksnes tulekahju kustutamisega, vaid tuleb teha ka ennetavat tööd, mis hoiaks ära teatud eriala esindajate üleküllastumise ning teiste puudujäägi. Karjääriõpetuse kohustuslikuks muutmine seda just teekski. Kokkuvõttes on eesmärk ikkagi olemasolevat inimvara ratsionaalselt kasutada. Suunates inimesed oma võimetele ja huvidele vastavatele erialadele, panustame selle eesmärgi täitumisse.

Allikas: Postimees

x
Liitu uudiskirjaga