Muutus algab kodukohast

Sander Tšerkašin: Noored peavad seisma oma õiguste eest

Järjest rohkem noori läheb elama välismaale või suurematesse Eesti linnadesse, jättes väiksemad omavalitsused tühjaks. Tööealiste noorte äraminek toob endaga kaasa probleeme omavalitsustele, sest makse laekub vähem. Samal ajal on meil 43 000 töötut ja mitteõppivat noort, kelle probleeme riik pole suutnud lahendada.

Leian, et noorte tööpuuduse vähendamisel on üks oluline partner riigile kohalik omavalitsus, kellel noortele parem ligipääs. Riigile väärikas partner olla takistab omavalitsusi aga ressursi nappus. Kohalike omavalitsuste osatähtsus valitsemiskuludes jääb Eestis 25% juurde, olles Soomes näiteks 40%. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta sätestab, et kohalikel võimuorganitel peab riiklikus majanduspoliitikas olema õigus piisavale rahasummale, mida nad võivad oma volituste piires vabalt kasutada. Paraku Eesti kohalikel omavalitsustel seda pole.

Võttes arvesse eelpool mainitu, arvan, et Eesti noortel on viimane aeg ise enda õiguste eest seisma hakata. Selleks on mitmeid võimalusi: üks neist on kandideerida kohalikel valimistel. Paraku on Eestis keskmine kandideerimisiga 45 eluaastat, rääkimata aktiivsetest inimestest, kes tegutsevad kohalikes omavalitsustes (umbes 0,3% aktiivseid võrdluseks Rootsi 1%-ga).

Noorte vähene esindatus kohaliku omavalitsuse juhtimisel on viinud selleni, et noortega ei arvestata piisavalt. Korvpalliväljaku või mõne muu mänguväljaku ehitamine ei lahenda eluliselt tähtsaid küsimusi – töö, sotsiaalsed garantiid jne. Noortele tuleb võimaldada pidevat osalemist otsuste tegemises.

Lisaks saavad noored midagi enda heaks ära teha, luues valla- või linnavolikogu juurde noortevolikogu, mille eesmärk on kaasa rääkida noortega seotud küsimustes ja anda nõu. See aitab noortel paremini mõista, kuidas sünnivad otsused ning samas suureneb noore kodanikutunne. Noorte ühiskonnaprotsessidesse kaasamine aitab arendada demokraatiat ning seeläbi luua head ühiskonda, mille märksõnad oleks sallivus, koostöö, usaldus ja vägivallatus. Osaledes omandavad noored kogemusi, vastu annavad aga uusi ideid kohalike probleemide lahendamiseks. Siinkohal tuleks pöörduda ka vanemate inimeste poole, kes peaksid noori rohkem usaldama ning julgustama.

Vastasel korral seisame tulevikus silmitsi ühiskonnaga, kus inimesed ei julge avaldada oma arvamust ja võtta vastutust. Olles ise aktiivsed, saame murda müüdi, et noored on rumalamad ja nõrgemad ühiskonnaliikmed. Selles võib muide süüdistada ka meie haridussüsteemi. Kehtivad õppekavad on keskendunud liigselt faktidele ega arenda laste kriitilist mõtlemist, probleemide lahendamise oskust ja koostööd teiste ühiskonnaliikmetega. Selle tulemus on üha süvenev individualism ning nõrk kodanikukultuur. On vähetõenäoline, et antud probleem suudetakse koolisüsteemis peatselt lahendada. Kuna paljud noored ei käi enam koolis, muutub veelgi olulisemaks kohalikus elus kaasarääkimine, mis arendaks vajalikke väärtusi.

Olles ise noor ning suheldes oma eakaaslastega, võib tihti kuulda kriitikat nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vastu. Kriitika on alati teretulnud nähtus, kuid see peaks olema konstruktiivne ja lahendusi pakkuv, sest kriitika üksinda ei too endaga kaasa muutusi. Seega kutsun kõiki noori inimesi kandideerima eelseisvatel valimistel kohalikku omavalitsusse või toetama neid, kes on seda tegemas. Tugevdades meie ühiskonnaliikmete omavahelist koostööd ja usaldust üksteise vastu, rajame tugeva pinnase osalusdemokraatia arenguks ning püsimajäämiseks Eestis.

Allikas: Järva Teataja

x
Liitu uudiskirjaga