Muutus algab kodukohast

Maie Kram: Keda või mida me valime?

Sotsiaaldemokraatide arvates on hädavajadus teha Haapsalu volikokku rohkem alatisi komisjone ja tõmmata neisse inimesi väljastpoolt volikogu.

Meedias hoogsalt käivitunud debatt Haapsalu linnapeakandidaatide üle viib mõttele, nagu toimuks oktoobris linnapea otsevalimised! Tegelikult valime ikka linnavolikogu, kelle pädevusse kuulub muu hulgas ka linnapea valimine. Keskenduks õige selle valitava organi tööle.

Omavalitsus kõlab ilusasti. Kas meie linnavolikogu on olnud meie oma? Kas on volikogu toimetanud valitsemist linnakodanikke võimalikult laialt kaasates? Kahjuks mitte. Ühena vähestest linnadest Eestis, kui mitte ainukesena, koosneb meie volikogu alatiste komisjonide koosseis ainult volikogu liikmetest.

Seaduse järgi võiks linnavolikogu komisjoni liikmeks olla ja linna elu üle otsustamisel kaasa lüüa iga aktiivne linnakodanik. Vaid revisjonikomisjoni puhul näeb seadus ette, et kõik liikmed peavad olema volikogust seest määratud. Seadus ütleb ka, et komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast, teised liikmed esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni esimees. See oleks ju suurepärane võimalus inimeste kaasamiseks. Paraku pole Haapsalu linnavolikogu, kes muu hulgas korraldab ka demokraatia kooli, seda võimalust siiani kasutanud.

21st volikogu liikmest on Haapsalus moodustatud viis komisjoni, milles on 4–5 liiget. Sama suur volikogu Kuressaare linnas tegutseb seitsme alatise komisjoniga, milles on 12–15 liiget. Kokku on Kuressaare volikogu komisjonides 82 inimest, peale selle ka revisjonikomisjon! Nagu näha, on Saaremaa pealinnas kaasatute hulk mitu korda suurem kui Haapsalus.

Volikogu otsustab ise komisjonide ja liikmete arvu. Pärnu ja Paide põhimäärustes on kirjas, et vähemalt pooled volikogu komisjoni liikmed peavad olema väljastpoolt. Seadusest tulenevalt peab iga volikoguliige osalema vähemalt ühe komisjoni töös. Mujal kuulub volikogu liige mitmesse komisjoni, meil pole see kombeks. Väljastpoolt liikmeid juurde ei võeta ja nii ei jätkugi meil komisjonidesse liikmeid. Nii on meil volikogu juures vähe komisjone ja neil on vähe liikmeid. Haapsalu volikogu on teiste linnade volikogudega võrreldes nagu kinnine asutus.

Sotsid on eelmistel valimistel rõhutanud sotsiaalküsimuste tähtsust ja pidanud vajalikuks eraldi sotsiaalkomisjoni moodustamist volikogus. 2009. aasta septembris kohtumisel eakatega sotsiaalmajas nõustus toonane linnapeakandidaat Urmas Sukles, et see on väärt ettepanek ja nemad ka toetavad seda. Kas siis asi takerdus koalitsioonipartneri taha, et selle kohta ei saa öelda „tehtud”?

Sotsiaalküsimused on meie linna volikogus õiguskomisjoni pädevuses. Haapsalu õiguskomisjonil on kokku lahendada kümme valdkonda, sotsiaalküsimused on üks nendest. Enamiku linnade veebilehti lapates ei leidnud ma kusagilt sellist moodustist. Igas volikogus on sotsiaalkomisjon, enamasti koos tervishoiu küsimustega. Ega „nimi ei rikuks meest”, kui õiguskomisjoni tegemistest siis paistaks välja sotsiaalküsimused või tervishoid, avalik kord, korrakaitse, lastekaitse ja kõik muu, mis peaks komisjoni pädevusse kuuluma. Tegelikult arutatakse enamasti tehinguid linnavaraga ja halduskorraldust. Küll aga on kultuurikomisjon 2012. aasta novembris arutanud „heakorra raskeid rikkumisi, alaealiste alkoholitarbimisi ja politsei tegevusetust” kesklinnas, mis on nii tõsine signaal, et väärinuks õiguskomisjoni kaasamist arutellu.

Kui analüüsida Haapsalu volikogu tööd, siis saab selgeks, et hädavajadus on suurendada volikogu alatisi komisjone ja nende liikmete arvu ning korrigeerida komisjoni töövaldkonda.

Eelöeldu võib näida tühipaljas targutamine, kui see ei osutaks lihtsale ja toimivale võimalusele haarata volikogu töösse laiem avalikkus. Linnavolikogu ei tohiks olla suletud asutus. On ju linna põhimääruse alusel volikogu komisjonide esmaülesanne välja selgitada lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teha ettepanekuid nende lahendamiseks.

Kui komisjonidesse kuuluks volikogu liikmete kõrval ka teisi väärikaid linnakodanikke ja spetsialiste, oleks ju rohkem inimesi, kelle kaudu saaks volikogu linna valuküsimuste kohta pidevat teavet. Ka lahenduste pakkujaid oleks rohkem. Haapsalu valitsemine muutuks avatumaks, rohkem sarnaseks „omavalitsemisega”. Inimestele tuleks ehk jälle meelde, et valimiste ajal ei valita mitte ainuvalitsejat linnapead ega mitte ainuvalitsejat volikogu esimeest, vaid volikogu liikmeid.

Maie Kram,
Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaat Haapsalu volikokku

Allikas: Lääne Elu

x
Liitu uudiskirjaga