Muutus algab kodukohast

Rannar Vassiljev: Rakvere – kas mineviku eeskuju?

Rakveret on tihti teistele linnadele eeskujuks toodud. Kahjuks oleme üht põhjust minetamas ning seetõttu on meil kõigil põhjust murelik olla, kirjutab Virumaa Teatajas Rakvere linnavolikogu majanduskomisjoni liige Rannar Vassiljev (SDE).

Kui Rakvere suutis erinevalt paljudest linnadest kiire majanduskasvu ajal omale rahavarusid koguda ning ka kriisiaastatel eelarvet tasakaalus hoida, siis viimased paar aastat on vaatamata maksulaekumiste suurenemisele kulud tulusid ärevaks tegevalt palju ületanud.

Eelmise ja selle aasta defitsiit ületab mõlemal aastal miljonit eurot ehk siis kaheksat protsenti tänavuse aasta eelarve tuludest. Seetõttu kerkib linna laenukoormus järgmisel aastal kriitilise piiri lähedale, millest pole meil õigust rohkem laenata, ning ainuüksi intresside tasumine viib aastas eelarvest pea kakssada tuhat eurot. Seda on sama palju, kui kulutame kogu keskkonnakaitse valdkonnale.

Kuigi reformierakonnale ja Isamaa ja Res Publica Liidule on olnud suupärane retoorika vastutustundlikust rahanduspoliitikast, pole Rakvere linnas sellest põhimõttest lähtutud.

Tulevikuväljavaateid ei tee roosilisemaks ka riigis võimul olev samade erakondade valitsus, kes kohalike omavalitsuste neli aastat tagasi majanduslanguses kärbitud tulubaasi taastada ei soovi. Mäletatavasti vähendati toona omalitsustele laekuvat tulumaksu osa ning ka tasandusfondi, mis on peamised linna tuluallikad.

Arvestades Eesti viimase kahe kvartali minimaalset majanduskasvu, mis jääb tublisti alla prognoositule, pole põhjust riigipoolsete laekumiste kasvu linnal ka järgmisel paaril aastal kahjuks oodata.

Arvestades Rakvere olukorda, on mõnevõrra kummastav entusiasm, millega võetakse linnale täiendavaid laenukohustusi. Näiteks on hoomamatuks jäänud rajatava Targa Maja kasulikkus linnale.

Vähemalt poolteist miljonit eurot linna raha neelav maja, mida hakkavad jagama linnavalitsus ja Targa Maja kompetentsikeskus, täiendab linnapilti küll ühe uusehitisega, kuid mil viisil sest linnale sisulist kasu tõuseb, on siiani jäänud hästi hoitud saladuseks.

“Kompetentsikeskus” ei ole nimelt seotud meie piirkonna suuremate ettevõtete ega tööandjate tegevusvaldkondadega.

Loota, et pelgalt ühe hoonega suudame hakata konkureerima info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamisega seotud üleilmsel turul, on pehmelt öeldes naiivne.

Tänaseks ei ole riik suutnud välja töötada oma kontseptsiooni, kuidas seda valdkonda efektiivsemalt teiste tööstus- ja teenindusvaldkondade arendamisel paremini ellu rakendada. Kindlasti pakub Tark Maja paremaid töötingimusi linnavalitsusele ning isiklikku rahulolu loodud sihtasutuse vedajatele, kuid kas see õigustab keerulises finantsseisus oleva linna laenukoormuse täiendavat kasvatamist, on rohkem kui küsitav.

Nagu kõikidel otsustel, on ka Targa Maja rajamisel alternatiivkulu. Ehk siis seetõttu jääb meil midagi linnas tegemata ning Targa Maja puhul on see alternatiivkulu kahjuks üsna kõrge.

Kuigi kõik oktoobrikuistel valimistel osalejad tahaksid linnas uusi ideid ellu viima hakata, tuleb arvestada, et reaalsus seab sellele jäigad piirid. Kindlasti peab tulevane linnavalitsus oluliselt hoolikamalt hakkama rahaga ringi käima ning siis on ehk võimalik ka midagi uut rajada. Selles pingereas seaksin esikohale koostöös riigiga kino rajamise, mis majanduslanguse ajal soiku jäi ning mille puhul on lootust riigi rahakotiraudade avanemiseks.

Samas ulmelised projektid, mis peaksid linna hakkama euroraha toel kerkima, jäävadki tõenäoliselt ilusateks unistusteks, sest järgmise Euroopa Liidu finantsperioodi rahas on valitsus omavalitsusobjektide tarbeks ette näinud vaid pisku.

Virumaa Teataja

x
Liitu uudiskirjaga